esmaspäev, 28. november 2016

Renoveeritud või renoveerimata, (kas) selles on võimalus?

Oleme praeguseks hetkeks harjunud, et õppimine võib toimuda igal pool ega kipu enam niivõrd õppetööd klassiruumi suruma. Sellegipoolest toimub suurem osa õppest koolimajas ning kooli füüsiline keskkond, mille hulka kuuluvad ka kooliõu, spordirajatised, parkla, kooliaed, on igapäevase töömeeleolu ja tegutsemise seisukohalt väga olulised.

Remontimata koolimajal pole ainult negatiivsed küljed. Meie leiame, et oli ka palju positiivset. Päris suurel hulgal loovust äratab soov tegutseda selle nimelt, et õppimise füüsiline keskkond muutuks paremaks - kriitiline mõtlemine, ettevõtlikkus, et paremaks muuta, loovus. Remonditud majas võib tahe midagi paremaks muuta suikuda ja tekkida pigem visioon, et keegi teine hoolitseb puhtuse, ilu ja korra eest.


Üheks plussiks on kindlasti „kõnelevad seinad“ - kõike võis kõikjale riputada ja lõpuks, kui kohe-kohe oli remont algamas, võis ka kõikjale kirjutada, joonistada.


Üheks miinuseks võib kindlasti lugeda seda, et õppetöö toimus reeglina ainult klassiruumis, sest ülejäänud kohad olid veel kõledamad/koledamad.

Meile tundub, et Kiviõli I Keskkooli jaoks oli edasiste arengute seisukohast äärmiselt oluline vahepealne n-ö asendusmajade periood ehk aeg, mil meie koolimaja oli remondis. Miks? Saime teha algust hoopis teistmoodi väärtushinnangute väljakujunemiseks.

Kummaliselt kombel kasvatas eraldi majades õppimine kokkuhoidmise tunnet. Kui õpetajad kohtusid pikal töökoosolekul kord nädalas, siis töötati efektiivsemalt, sest tunnetati aja väärtuslikkust. Aktused, kuhu koolipere kogunes, kandsid lisaväärtust, sest ka õpilased tunnetasid, et üle pika aja saab koolikaaslastega koos olla.

Taoline erinevate majade vahel pendeldamine, õppetöö ja koosolekute organiseerimine muutis leidlikuks nii õpilasi kui ka õpetajaid. Kõik osapooled pidid olema head aja- ja tegevuseplaneerijad – pidi läbi mõtlema, arvestama väga paljude eritingimustega, näiteks tunnid erinevates majades, ajaplaneerimine, kas kõik vajaminevad asjad on kaasas?


Kuna söömine toimus n-ö vanas koolimajas ja kehalise kasvatuse tunnid võimlas ning ujulas, siis võimaldas see iga päev ja iga ilmaga õues liikumist. Õpetajate jaoks oli see ideaalne võimalus uute kolleegidega või uue kolleegina teistega tuttavamaks saada. Praegu uues majas, kui vajame õpetajatega koostöö aega, peame tehislikult proovima liikumistunni sisse harjutamist – seega võib öelda, et liikumisharjumusele ning koostööle mõjus asenduspindade periood väga hästi.

Ülimalt suureks plussiks osutus harjumus toimida ilma koolikellata. Üsna varsti peale remonditud majja tagasitulekut loobusimegi koolikellast ja see on muutnud meie õppetöö ja koolipäevad sujuvamaks ning stressivabamaks.

Loomulikult oli taolisel majadevahelisel pendeldamisel ka negatiivseid külgi. Näiteks õppevahendid - kui õpetaja liigub erinevatesse majadesse, siis on raske igale poole näiteks klassikomplekti ulatuses sõnaraamatuid kaasas kanda, digivahendite kasutamine (arvutid, lapakad, projektor) vms.

Tagasi remonditud koolimajja tulekut ootas kogu koolipere kaua ja rõõmustasime kõik üheskoos väga, kui see hetk kätte jõudis. Võib öelda, et päris alguses võis puhas ja remonditud hoone olla isegi loovuse, ettevõtlikkuse ja „äge“ õppe takistuseks – puhtus ja seinte süütus võib tekitada olukorra, et seintele ei tohi midagi panna, nt õpilaste töid, plakateid jms; pidevalt jälgitakse õpilaste tegemisi (kuhu panevad käed, kuhu istuvad ja kuidas astuvad).

Tõsi küll, see oli ainult alguse „tagasilöök“, sest esteetiline pilt aitab kaasa tervikliku kodaniku kasvatamisele, aitab suunata hoidma ja austama enda ümber puhtust ja korda. Oleme aru saanud, et ümbritsev ilus ja puhtus paneb sellest ka rohkem hoolima ja uut ilu looma :)

Remonditud maja andis head võimalused klassiruumi paigutamiseks just nii, nagu on hetkevajadused – uus „õhulisem“ ja väiksem mööbel. Lisaks klassiruumile on nüüd võimalus õppida kõikjal mujal koolimajas: raamatukogus, koridorides, aulas, õpilaste puhkeruumis.


Koolijuhil on remonditud majas võimalik olla reaalselt õppeprotsessi juht, mitte remondimees-administraator, võimalus tegeleda sisuga ja mitte keskenduda vormile.

Ilu meie ümber on toonud ka ilu meie sisse. Oleme ümber kujundanud oma kooli väärtused ning meie ülimaks eesmärgiks on Kiviõli I Keskkoolis ilu hoida ja kasvatada.

ILUS INIMENE – ilus, loov, uudishimulik, suhtleja, innustuv, naerusuine, infovaldaja, mõtlev, ettevõtlik, nutikas ja eluline – just sellised oleme meie, õpetajad, ja just sellised on meie õpilased.

Direktor Heidi Uustalu, eesti keele teise keelena ja meedia õpetaja Maria Uuetoa ning eesti keele õpetaja Anu Vau mõtted kirjutas kokku Anu Vau.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar