Vastab Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.
 |
| Mari-Liis Sults |
Millal ja miks te otsustasite LAK-õppe kooliks hakata? Keelekümblus on üks LAK õpe moodus ja seega saime LAK-õppe kooliks 2010. aasta sügisel, mil avasime Tallinna Kunstigümnaasiumis esimese keelekümblusklassi. Iga järgmine sügis tõi uue keelekümblusklassi. Meie kooli esimesed keelekümblusõpilased on täna 6. klassis, kokku on koolis ligi 100 keelekümblusklassis õppivat last.
Miks? Tallinna Kunstigümnaasium oli 2009. aastal kõige suurema muukeelsete õpilaste arvuga kool Tallinnas. Teise emakeelega õpilaste õpetamine tavaklassis muutus aina raskemaks, kuna nende hulk kasvas. Seega otsustas toonane direktor keelekümblusklasside loomise kasuks. Mina olin sellel ajal keelekümblusõpilaste eelkooli õpetaja (direktor al 2015 – toim.). Edasi sain töötada ka keelekümblusõpilaste klassiõpetajana ning mõne aja pärast sai minust koolis keelekümblusprogrammi koordinaator.
Esimesed neli aastat nimetasime kooli keelekümbluskooliks. Sel hetkel, kui õpilastel tekkis rohkem aineõpetajaid oli selge, et LAK-õppe mõistest lähtudes oleme lõimitud aine- ja keeleõppe kool, kus iga õpetaja mõtleb tundi ette valmistades rohkem aineteadmiste-oskuste, kombineerimisele keeleteadmiste- oskuste ja õpioskustega ning lähtub õpetamisel ka õpilaste huvist.
Tean, et Tallinna Kunstigümnaasium ei ole päris tavapärane LAK-õppe kool. Milline on teie eripära ja miks? Olen meie kooli keelekümblust arendades kirjutanud bakalaureusetöö ja magistritöö. See on aidanud õpetamise ja selle hindamise otsuseid langetada teadlikumalt, autoriteetidele tuginedes.
Tallinna Kunstigümnaasium täidab keelekümblusprogrammi nõudeid esimeses neljas klassis. Vene keele kui emakeele tunnid on meie keelekümblusklassides alates 2. klassi II poolaastast nagu programm ette näeb. Kolmandas ja neljandas klassis õpetame vene keeles inimeseõpetust ja tööõpetust. Alates 5. klassist on kõik ained eesti keeles va vene keel emakeelena.
Otsustasime programmimuudatuse kasuks seepärast, et oleme siiski eesti õppekeelega kool. Kultuuridevahelise mõistmise soodustamiseks ja õpilastele eduelamuse tagamiseks jagame ühe lennu õpilased alates 5. klassist rühmadesse nende matemaatiliste oskuste järgi. Seega tekib kaks rühma, kus on eesti ja vene kodukeelega õpilased segamini. Hetkel on rühmiti tunnid alates 5. klassist matemaatika, ajalugu ja inimeseõpetus. Sellised rühmad on nüüdseks toiminud kaks õppeaastat.
5. klassist algavat õppekorraldust selgitan lapsevanematele juba siis, kui nad toovad oma lapse 1. klassi. Peamiselt soovime seda, et õpilased saaksid õppida omas tempos. Ka õpetajatel on lihtsam aineoskuste seisukohalt homogeensema rühma jaoks tunde ette valmistada.
Vaadates kogu protsessi keelekümbluskoolina alustamisest tänaseni, milline see teekond on olnud? Protsess on minu kui uuriva õpetaja ja värske juhi jaoks olnud väga huvitav. Ühest klassitäiest keelekümblusõpilastest on saanud 100.
Keelekümblusmetoodika ei ole midagi keerulisemat kui heade pedagoogiliste tavade ja meetodite kontsentratsioon. Need töötavad igas klassis. Õpetades keemiat eelmisel aastal põhikooli 8. ja 9. klassides kasutasin õpetamisel samu meetodeid nagu keelekümbluse 1. klassis - sisu ja raskusaste oli ilmselgelt erinev ning tulemus oli väga hea.
Alates 2010. aastast on säilinud ja arenenud õppeprotsessi eesmärgistamine ja tagasisidestamine õpilaste poolt nn visuaalse nädalakava kasutamise raames. See on nädalateema tutvustamine visuaalselt. Koos õpilastega eesmärgistatakse nädal ja nädala pärast reflekteeritakse selle tulemused. Esitasime selle projekti ka Uuenev õpiastust 2016 auhinnale. Vaata projekti tutvustust.
Huvitav on olnud jälgida erinevate töömaterjalide loomis- ja arenguprotsesse. Iga keelekümblusõpetaja areng on olnud ka kogemus omaette. Näiteks sel aastal töötab eesti õppekeelega 1. klassis hoopis keelekümbluskogemustega õpetaja. Ta kasutab õpetamisel keelekümblusmetoodika põhimõtteid ning on õpilaste suur lemmik.
Millised on keelekümbluse suurimad väljakutsed? Koolijuhile on väljakutseks motiveeritud õpetajate leidmine, kes suudavad oma ideed ja mõtted õpilasteni viia. Oluline on ka see, et õpetaja saab aru, et tema mõjutab oma eeskujuga klassi hoiakuid ja väärtusi, et tal on suur vastutus ka selles, kas õpilastest saavad eesti keelt rääkivad lapsed. Oleme õpetajate leidmisel kasutanud programmi "Noored Kooli" abi ja olen selle programmi õpetajate valikuga väga rahul.
Teiseks suurimaks väljakutseks on õpilastele sõnalise hinnanguvaba tagasiside andmine. Oleme tegelenud sellega juba kuus aastat. Lisaks tagasisidele anname vanemale teada iga õppeaine eesmärgid, et nad teaksid, mille alusel õpilasele tagasiside antakse. 5-palli süsteemiga harjunud õpetajatel on raske üle minna hinnanguvabale sõnalise ja õpilase arengut toetavale tagasisidele.
Olen tegelenud sellega pikalt ja näen, et meil on ikka veel arenguruumi. Eriti just õpilaste ja lapsevanemate kaasamisel hindamisprotsessi. Samas on näha ka töövõite, kuna 4. klassi õpilased, kes saavad lisaks hinnangule ka hindeid, ei vaata hindeid tunnistuse kättesaamisel, vaid loevad suure huviga, mida õpetaja on nende kohta kirja pannud.
Õpetajate jaoks on suurimaks väljakutseks kõrgete sihtide ja eesmärkide seadmine endale ja õpilastele. Õpilased õpivad täpselt sellel tasemel ainet ja õpioskusi, milleks õpetaja neid innustab.
Millised on keelekümbluse suurimad rõõmud? Keelekümbluse suurim rõõm on see, kui õpilane saab õpetajast aru ja hakkab ise eesti keeles rääkima, ning ka see hetk, kui õpilased hakkavad omavahel eesti keeles vestlema. Naudingut pakub, kui õpilased suudavad juba 1. klassis eesmärgistada oma nädala, hinnata tehtut liigse kriitikata ning selgitada oma õpitud oskusi ja avaldada arvamust ka teiste õpilaste esinemiste või tööde kohta.
Mis eristab keelekümblusõpetajat tavalisest? Keelekümblusõpetajal on olemas heade pedagoogiliste meetodite pakett. Tihti on tal olemas ka teiste keelekümblusõpetajate toetav võrgustik ning ka koolis toimiv keelekümblusmeeskond. Ta on avatud meele ja mõtlemisega ning suudab ennast ilmekalt žestide abil väljendada. Hiljem asenduvad žestid oskusliku joonistamis- või selgitamisoskusega.
Väga oluline on nn kastist välja mõtlemine ja õpilastele kõrgete eesmärkide seadmine. Samamoodi on oluline õppekava üldosa lugemine ja sellest ka aru saamine. Lisaks peab olema julgust ja enesekindlust „liigutada“ teemasid tavapärasest erinevalt ja saada õpitulemusi oma aines vastavalt sellele, missugune on 1.-3. klassini konkreetsete õpilaste arengutase ning kuidas see koos nende huvidega muutub.
Kui palju mängivad laste keele omandamisel rolli lapsevanemad? Milline on nende soov laps kümblusklassi panna? Keelekümblusklassi lapsevanemad on väga julged ja enamasti teadlikud keelekümblusmetoodikast. Kulutan palju aega metoodika tutvustamisele ning selle võrdlemisele sõnade pähe õppimisega. Lapsevanematel lubame alati tulla koolitundidesse õpetamise metoodikaga tutvuma ja oma last ning tema käitumist jälgima. Lapsevanemad peavad sealjuures mõistma, et nad ei tohi kodus eestikeelseid tekste tõlkida vene keelde.
Meil on üks selline negatiivne näide sellest, kus lapsevanem tõlkis kodus kõik tekstid vene keelde ja laps ei õppinud koolis peaaegu midagi. Teise klassi lõpus viis vanem oma lapse vene õppekeelega kooli. Samas aga soovitan vanematel lastega kodus vene keeles rääkida, kuna alates 5. klassist ei taga me keelekümblusõpilastele nende emakeele taseme tõusu. Kuid hea emakeele tase tagab ka hea eesti keele taseme.
Lapsevanemad on aina rohkem hakanud eesti keeles rääkima, kuid igas klassis on ka selliseid vanemaid, kes eesti keelt ei oska. Õpetajalt me ei eelda vene keele oskust. Õpetaja saab vanemaga suhelda lapse toel või siis kasutame tugipersonali, aga ka minu abi. Siiani ei ole keeleoskuse pärast ükski probleem lahendamata jäänud.
Vene kodukeelega lapsevanemate hulk, kes soovivad oma lapse kümblusklassi panna, on tõusuteel. Samas on ka kõhklevaid vanemaid, kellel soovitan siis ikka minna vene õppekeelega kooli, sest kui vanem on kahtleval positsioonil, ei ole mõtet last solgutada.
Peamiseks motivaatoriks laps meie kooli LAK-õppe klassi panna, on lapsevanematele eestikeelne gümnaasiumiharidus. Ehk õpilane saab ühest ja samast koolis kätte nii põhikooli- kui ka gümnaasiumihariduse, mis võimaldab tal Eestis kõrgharidust omandada ja siinsel tööturul hakkama saada.
Milline on see tulemus ja mõju, mida keelekümbluskoolina saavutada soovite? Mina soovin keelekümbluskoolina jõuda sinna, et keelekümblusmeetodid jõuaksid ka eesti kodukeelega õpilasteni. Hetkel on tööturul eelistatud olukorras keelekümblusklassides õppivad õpilased, osates 9. klassi lõpuks suhelda kolmes keeles, omades vajalikke üldpädevusi ning vastutades oma õppimise eest.
Viie aasta pärast tuleb meie kooli klass, kus on võrdselt nii eesti kui ka vene kodukeelega lapsi ning õpe on kakskeelne. Sel sügisel alustavad need tulevased õpilased Kellukese lasteaias.
Hetkel on meie koolis juba olemas eesti kodukeelega lapsevanemaid, kes mõistavad, et nende lastel on vaja osata ka vene keelt. Neile oleme proovinud pakkuda vene keele õppimist huviringis. Tallinna Kunstigümnaasiumis toimub lõimumine mõlematpidi.
Milline kool peaks üldse keelekümbluskooliks hakkama? Keelekümbluskooliks hakkab iga kool, kus õpivad muu kodukeelega õpilased sh uus-sisserändajad. Koolil võivad lihtsalt puududa teadmised keelekümblusprogrammi meetoditest, mis võiksid ja peaksid iga taolist kooli huvitama.
Keelekümblusmeetodid annavad aluse õppe diferentseerimise mõistmiseks ja rakendamiseks sel viisil, et õpetaja ei pea rabeledes hulluks minema. Kindlasti peab olema juhtkonna toetus keelekümblusklasside avamiseks ning lapsevanematele peab olema tehtud selge ja konkreetne teavitustöö.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar