teisipäev, 10. november 2015

Kool peab õpetama inimeseks olemist

Milline on õppijate arengut toetav kool? Haridus- ja Teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammis osalejad avaldavad oma arvamust.


Ave Kikas
Ave Kikas, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õppealajuhataja 

Nõudmised tänapäeva koolile on suured. Oodatakse, et koolist tulevad haritud, õigete väärtushinnangutega, motiveeritud ning elus hästi hakkamasaavad noored inimesed. Kuidas saab kool toetada õppijate arengut ning mõjutada nende väärtushinnanguid nii, et kasvaksid üksteisest lugupidavad, teotahtelised, ausad, õppimis- ja arenemishuvilised tublid noored inimesed?

Ilmselt ikka ainult eeskuju kaudu. Eeskujusid saab tuua koolitundides kirjandusest, kunstist, ajaloost, aga ka igapäevaselt meie ümber toimuvast. Olulised on nii päevakajalised teemad kui inimesed. Oluline on iga õpetaja ja koolijuhi enda isiksus ning eeskuju. Innustumist ei saa õpetada ise mitte innustudes. Lugupidamist pereväärtustest või tervislikest eluviisidest saab õpetada see, kes nendest ise tõeliselt lugu peab. Seetõttu on koolis töötavad inimesed ja kool ise kasvu- ning arengukeskkonnana väga oluline.

Kool toimib nagu väikese elumudelina. Koolis õpitakse tähtaegadest kinni pidama, teistega arvestama, lubadusi täitma. Õpitakse ka raskete ning ebameeldivate asjadega hakkama saama. Õpitakse seda, et tuleb olla valmis võtma vastutust ning teha vajadusel teistega koostööd. Kõike seda läheb hiljem vaja n-ö päriselus ja töökohas. Ka seal on võimalikud valikud ja erinevad ülesanded.

Arvan, et üks kooli ülesanne ongi õpetada õpilasi rõõmuga tööd tegema, rõõmuga uusi asju avastama ja olukordadele lahendusi otsima. Sest ühiskond muutub väga kiiresti, tööandjate nõudmised koos sellega. Enam ei ole nii oluline mingi konkreetne oskus, vaid pigem valmisolek areneda ja õppida kogu elu jooksul. Tunda rõõmu tehnika ja ühiskonna arengust ning uskuda endasse ja oma õppimis- ning kohanemisvõimesse. Pidid ju näiteks ka kõik eakamad õpetajad hakkama saama interneti ja eKooli tulekuga.

Tänapäeval on muutunud õppimise mõiste võrreldes varasemaga kasvõi selle poolest, et faktiteadmiste hulk ei ole enam nii oluline. Igaühel on nutiseade käeulatuses ja sekundite jooksul suudetakse üles leida vajalikud faktid ja informatsioon. Tundub, et järjest enam on oluline õppida ümbritsevas infos ja infomüras orienteeruma ning olulist ebaolulisest eristama.

Kõike seda peabki kool õppija arenemiseks tegema – andma kätte suuna ja pakkuma valikuid. Pakkuma võimalikult palju võimalusi puutuda kokku erinevate valdkondade, teemade ja inimestega, et noored teaksid, millised on võimalused ja kui suur on ümbritsev maailm. Tänapäeva nooruk ütleb ilmselt, et tema maailm mahub taskusse ja muud polegi tal vaja, ka kogu tema suhtlus mahub sinna taskuseadmesse.

Kooli ülesanne on õpetada õppijat aga selle ekraani taha ja sellest kõrgemale vaatama ning püüdlema. Kooli ülesanne on õpetada eelkõige inimeseks olemist. Inimeseks olemise kaudu.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar