Huvitava kooli loob õpilaste ja õpetajate sisemine motivatsioon õppida

Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi direktori Margus Veri hinnangul algab huvitav kool õpetajate ja kooli juhtkonna suhtumisest.

Margus Veri. Foto: Raivo Tasso, Maaleht.

Arvamust, et Eesti kool ei ole piisavalt huvitav, toetab Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis iga-aastane õpilaste hulgas läbi viidud küsitlus, kus õpilased annavad hinnangu õpetaja ainetundmisele, selgitamisoskusele, õiglasele hindamisele, suhtlemisoskusele, tunni korrale ja sellele, kas tund on huvitav. Viimase kuue aasta statistika näitab selgelt, et igal aastal saab kõige madalama hinnangu osaliseks õpetaja oskus huvitavat tundi luua.

Huvitava kooli üheks olulisemaks eelduseks on õpilaste ja õpetajate sisemine motivatsioon õppida ja head suhted. Eeldades, et õpetajal on ametit valides soov õppida (kolleegilt, õpilaselt, koolitajalt) juba välja kujunenud, siis õpilastes sisemise õpimotivatsiooni hoidmise oskus või pigem selle motivatsiooni kadumise vältimine on põhiline teema, millele igapäevaselt mõelda tuleks. Julgen väita, et nii kool kui ka kodu annavad oma panuse lapse õpimotivatsiooni vähendamisele. Kui jälgida lapse käitumist esimestel eluaastatel, märkame seda, millise järjekindluse ja pühendumusega ta üritab ülesannet lahendada, olgu siis selleks kapi najal püsti tõusmine või õigete klotsikeste paigutamine õigetesse pesadesse.

Ei ole huvitavat kooli ilma huvitavate õpetajateta ja huvitava kooli juhtkonnata. Huvitav kool ei saa olla pelgalt projekt, millel on algus ja lõpp. Huvitav kool on mõtteviis või hoiak, mis väljendub igas koolis töötavas ja õppivas inimeses. Nii õpetajad kui ka kooli juhid peavad tunnistama aeg-ajalt oma asjatundmatust, sest inimene, kes arvab, et teab juba kõike, pole valmis muutuma ja ajaga kaasas käima, hävitades seeläbi enda uuriva vaimsuse.

Huvitava kooli juhi eesmärk on valida kooli õpetajad, kelle töö on kutsumus ja teha kõik endast olenev, et need õpetajad tunneksid end piisavalt väärtuslikena, ka majanduslikus mõttes. Huvitava kooli õpetaja analüüsib igat oma tegevust selleks, et „töötavad tööriistad“ üles leida ja mittetöötavad uutega asendada. Igava kooli õpetaja teab, et nii on kogu aeg tehtud ja teisiti tegemine on ebaprofessionaalne. Innovaatiline õpikeskkond, uuriv ja eksperimenteeriv, katse-eksitusmeetodit rakendav õpetaja pole igava õpetaja jaoks tõsiseltvõetav pedagoog.

Nii koolijuht kui ka õpetaja peaksid küsima sütitavaid küsimusi ja leidma aega mõtestatud aruteludeks omavahel ja ka õpilastega. Meeles peab pidama seda, et iga õppija on unikaalne, õppimine peab olema tähenduslik, lähtuma õppija huvidest, õppimine peab olema nauditav ja toimuma läbi õppija enda mõttekonstruktsioonide.

„Oskus on see, mida oleme võimelised tegema, motivatsioon määrab, mida me teeme, kuid kõige olulisem on suhtumine, kui hästi me seda teeme“ Raymond Chandler.